Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
   • See punkt katab kõikvõimalikud võistlused ja liikumisüritused, kus osalemine eeldab piletit või pääset. Näiteks: jooksuüritused, discgolfi võistlused, orienteerumispäevakud, rattamaratonid, suusasõidud ja triatlonid jne.
2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused
   • Siia alla kuulub lõviosa igapäevasest aktiivsusest ja kehalisest taastumisest. Näiteks: jõusaal, rühmatreeningud, ujumiskursused ja väljakute rendid (nt padel, tennis, sulgpall). Samuti kuuluvad siia alla bowling, piljard ja aktiivsed elamuskeskused.
   • Oluline märkus: maksuvaba on treeningpaiga ja väljaku rent, kuid mitte varustuse rent (nt padelireketi rent).
3. kulutused teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja
   • Selle punkti puhul on oluline, et teenust osutaks vastava kutsetunnistuse või tegevusloaga spetsialist.
4. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
   • Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
   • Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:
     • ei pea Tervisekassa teenuseid piisavaks
     • soovivad kasutada eraraviasutusi
     • vajadusel saavad minna välismaale ravile.

Silmas peab pidama, et:

• 400 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
• 400 eurot on iga töötaja kohta aastas ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 400 euro ulatuses
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Alaealise tööle võtmisel peab tööandja arvestama eelkõige noore vanuse ja õppimiskohustusega. Just nendest sõltub suuresti see, millist tööd alaealine teha tohib ning kui palju ta töötada võib.
Näiteks:

• 15-17-aastane õppimiskohustuslik alaealine võib teha ainult sellist tööd, mille ülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;

• alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist, kõlblust, hariduse omandamist või sotsiaalset arengut;

• õppimiskohustuslik alaealine ei tohi teha ületunnitööd, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega töötada kell 20.00-06.00;

• mitteõppimiskohustuslik 15-17-aastane alaealine ei tohi töötada kell 22.00-06.00.

Kõige rohkem tekitab praktikas küsimusi just see, mitu tundi alaealine töötada tohib. Seepärast olemegi lisanud postituse juurde tabeli, kus on vanusegruppide kaupa välja toodud lubatud tööaeg:
koolipäeval, koolivälisel päeval, koolivaheajal ning igapäevase puhkeaja.

See on teema, kus ainult vanuse vaatamisest ei piisa: sama oluline on ka see, kas noor on töölepingu seaduse mõttes õppimiskohustuslik või mitte 

10.jaanuaril 2025 andis Eesti Raamatupidajate Kogu üle kahekümne teise “ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte” tunnistuse RT Konsult OÜ’le. Tunnistuse võttis ERK juhatuse liikmelt Ulvi Tallolt vastu RT Konsult OÜ juht Raili Tänav.

Ulvi Tallo rõõmustas tunnistust üle andes: “Eesti Raamatupidajate Kogul on hea meel anda üle ERK järjekordne tunnustatud raamatupidamisettevõtte tunnistus RT Konsult OÜ’le. Palju õnne!”

Eesti Raamatupidajate Kogu tunnustatud raamatupidamisettevõtte kvaliteedimärgi projektist saab täpsemalt lugeda ERK veebilehelt https://www.erk.ee/

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis võimaldab patsiendil jätkata 2 kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Tervisekassa ja tööandja maksaks pikaajalise haiguse ajal töötajale tema haigestumise eelse töötasu. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma selle aasta 15. aprillist.

Riigikokku saadetud eelnõu kohaselt on võimalik alates haiguslehe 61. päevast jätkata töötamist, kusjuures Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Seda eeldusel, et tööandja ise maksab vähemalt 50% senisest töötasust. Kokku aitab see taastada inimese haigeks jäämise eelse sissetuleku.

Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööks vajalikud abivahendid.

Alates 01. jaanuarist 2025 hakkab Eestis kehtima tulumaksu standardmäär 22% senise 20% asemel.

Juriidilise isiku tulumaksumääraks kehtestatakse 22/78 (senise 20/80 asemel). Lisaks kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.

Loe lisaks: https://rmp.geenius.ee/maksud/tulumaks/2025-aastal-kehtima-hakkavad-maksuseaduste-muudatused/

Tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, tuleb üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. Jälgida tuleb kahte põhimõtet – igapäevane puhkeaeg ja iganädalane puhkeaeg. Igapäevast puhkeaega peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi.

Iganädalane puhkeaeg tähendab, et töötaja peab nädalas saama puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse (töötamine graafiku alusel) korral vähemalt 36 tundi järjest.

Seni on olnud graafikuga töötaval töötajal kord seitsme päeva jooksul 36-tunnise iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Nüüd tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 tundi = kokku 47 tundi. Töötundide arv kuus seejuures jääb samaks.

Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Tööinspektsioon kontrollib igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist üldkontrolli käigus ja eraldi järelevalvet ei tee.

Näide: varem lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva teisipäeval kell 22.00 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva neljapäeva hommikul kell 10 (ehk 36 tunni möödudes). Nüüd peab sellele eelnema ka igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt neljapäeval kell 21 (ehk 47 tunni möödudes).

Loe lähemalt siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/graafikuga-tootavate-inimeste-too-ja-puhkeaja-arvestuses-muutus-siseriikliku-oiguse-tolgendus/

Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22%, senise 20% asemel. Standardmäära muudatusega seoses on seaduses kaks üleminekusätet.

Vaata toodud näiteid siit lehelt: https://rmp.geenius.ee/maksud/kaibemaks/kaheksa-naidet-seoses-kaibemaksumaara-tousuga/.