Graafikuga töötavate inimeste töö- ja puhkeaja arvestuses muutus siseriikliku õiguse tõlgendus

Tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, tuleb üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. Jälgida tuleb kahte põhimõtet – igapäevane puhkeaeg ja iganädalane puhkeaeg. Igapäevast puhkeaega peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi.

Iganädalane puhkeaeg tähendab, et töötaja peab nädalas saama puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse (töötamine graafiku alusel) korral vähemalt 36 tundi järjest.

Seni on olnud graafikuga töötaval töötajal kord seitsme päeva jooksul 36-tunnise iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Nüüd tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 tundi = kokku 47 tundi. Töötundide arv kuus seejuures jääb samaks.

Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Tööinspektsioon kontrollib igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist üldkontrolli käigus ja eraldi järelevalvet ei tee.

Näide: varem lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva teisipäeval kell 22.00 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva neljapäeva hommikul kell 10 (ehk 36 tunni möödudes). Nüüd peab sellele eelnema ka igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt neljapäeval kell 21 (ehk 47 tunni möödudes).

Loe lähemalt siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/graafikuga-tootavate-inimeste-too-ja-puhkeaja-arvestuses-muutus-siseriikliku-oiguse-tolgendus/

Elektrooniline registreerimine ehituses

Alates 1. oktoobrist 2023 tuleb suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel registreerida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis.

1. oktoobrist kehtivad maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, mille kohaselt peab suure ehitusobjekti peatöövõtja tagama objektile sisenevate ja väljuvate inimeste ning nende seal viibimise kestuse registreerimise spetsiaalse kiipkaardi või seda asendava muu lubatud elektroonilise registreerimise vahendiga.

Andmed edastatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta.

Loe täpsemalt siit: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-ehituses

Kogumispensioni makse määra muudatus alates 1. jaanuarist 2025

II samba pensionikogujatel on võimalus oma pensionisääste suurendada, tõstes kogumispensioni makse määra.

Jaanuarist 2024 võimaldatakse II sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile.

Loe täpsemalt siit: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kohustusliku-kogumispensioni-makse#muudatused-01012025

Riigikogus vastu võetud maksumuudatused aastatel 2024-2025

Riigikogu kiitis heaks maksude kobareelnõud, mille kohaselt järgnevatel aastatel toimuvad mitmed maksumuudatused. Allpool on toodud mõned olulisemad näited.

Alates 2024 muutuvad järgmised maksud:

  • Käibemaks:
    • käibemaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%).
  • Tulumaks:
    • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (hetkel kuni 1848.- või 3048.-);
    • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest (hetkel kuni 2160.-);
    • kaob õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid (hetkel 300.-).
  • Aktsiisid:
    • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5%.

Alates 2025 muutuvad järgmised maksud:

  • Käibemaks:
    • majutuse käibemaksumäär tõuseb 13%-ni (hetkel 9%);
    • ajakirjanduse käibemaksumäär tõuseb 9%-ni (hetkel 5%).
  • Tulumaks:
    • füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%);
    • kaob regresseeruv maksuvaba tulu (hetkel 7848.- ja väheneb tulu kasvades);
    • kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas (hetkel kuni 654.- kuus ja kuni 7848.- aastas);
    • vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu jääb endiselt võrduma keskmise vanaduspensioniga;
    • kaob soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav tulumaks (hetkel 14% + 7%);
    • krediidiasutuste avansilise makse määr tõuseb 18%-ni (hetkel 14%).
  • Aktsiisid
    • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5% võrreldes aastaga 2024.

Haigushüvitise maksmise kord alates 01.07.2023

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Hüvitist makstakse 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma Tervisekassa.

Haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Tööandja soovi korral on õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav, kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba. NB! Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise päevade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest. Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.

Näide 1: kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% (ja TSD-l on väljamakse liik 24.)
Näide 2: kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav (ja TSD-l on väljamakse liik 24).
Näide 3: kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Näide 4: kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega (ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10).

Haigushüvitiste maksmise korra kohta saad lisaks lugeda siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tooandja-mastava-haigushuvitise-maksustamisest-ja-deklareerimisest/

Riigikogu kiitis heaks paindlikuma töötuskindlustushüvitise

Riigikogus läbis kolmanda lugemise eelnõu, millega luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.

Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.

Täpsemalt saad lugeda siit: https://www.rup.ee/uudised/uut-seadusandluses/riigikogu-kiitis-heaks-paindlikuma-tootuskindlustushuvitise

Äriregistri andmed on 1. oktoobrist kõigile tasuta kättesaadavad

Alates 1. oktoobrist muutusid Äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Varem tuli äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta e-äriregistris sisalduvate andmete vaatamiseks maksta päringutasu.

Edasi lugemiseks kliki siia: https://www.just.ee/uudised/ariregistri-andmed-1-oktoobrist-koigile-tasuta-kattesaadavad?fbclid=IwAR2vRp9OKdOShaee-CbeCY6QRFC5Tq7YqU9q1QtM2cwuqywln8eH8UsLKpc

2023. aastal tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit allkirjastasid üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni. Kokku lepitud miinimumpalk hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2023.

Täpsemalt saad lugeda siit: https://www.rmp.ee/uudised/toooigus-uudised/ametiuhingute-keskliit-ja-tooandjate-keskliit-leppisid-kokku-miinimumpalga-tousu-725-euroni