Riigikogu kiitis heaks maksude kobareelnõud, mille kohaselt järgnevatel aastatel toimuvad mitmed maksumuudatused. Allpool on toodud mõned olulisemad näited.

Alates 2024 muutuvad järgmised maksud:

• Käibemaks:
  • käibemaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%).
• Tulumaks:
  • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (hetkel kuni 1848.- või 3048.-);
  • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest (hetkel kuni 2160.-);
  • kaob õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid (hetkel 300.-).
• Aktsiisid:
  • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5%.

Alates 2025 muutuvad järgmised maksud:

• Käibemaks:
  • majutuse käibemaksumäär tõuseb 13%-ni (hetkel 9%);
  • ajakirjanduse käibemaksumäär tõuseb 9%-ni (hetkel 5%).
• Tulumaks:
  • füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%);
  • kaob regresseeruv maksuvaba tulu (hetkel 7848.- ja väheneb tulu kasvades);
  • kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas (hetkel kuni 654.- kuus ja kuni 7848.- aastas);
  • vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu jääb endiselt võrduma keskmise vanaduspensioniga;
  • kaob soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav tulumaks (hetkel 14% + 7%);
  • krediidiasutuste avansilise makse määr tõuseb 18%-ni (hetkel 14%).
• Aktsiisid
  • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5% võrreldes aastaga 2024.

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Hüvitist makstakse 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma Tervisekassa.

Haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Tööandja soovi korral on õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav, kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba. NB! Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise päevade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest. Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.

Haigushüvitiste maksmise korra kohta saad lisaks lugeda siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tooandja-mastava-haigushuvitise-maksustamisest-ja-deklareerimisest/

Riigikogus läbis kolmanda lugemise eelnõu, millega luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.

Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.

Täpsemalt saad lugeda siit: https://www.rup.ee/uudised/uut-seadusandluses/riigikogu-kiitis-heaks-paindlikuma-tootuskindlustushuvitise

23. oktoobril jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt on mikro- ja väikeettevõtjatel võimalus osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena.

Täpsemalt saad lugeda siit: https://www.koda.ee/et/uudised/joustusid-ettevotete-universaalteenusega-seotud-seadusemuudatused