Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
   • See punkt katab kõikvõimalikud võistlused ja liikumisüritused, kus osalemine eeldab piletit või pääset. Näiteks: jooksuüritused, discgolfi võistlused, orienteerumispäevakud, rattamaratonid, suusasõidud ja triatlonid jne.
2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused
   • Siia alla kuulub lõviosa igapäevasest aktiivsusest ja kehalisest taastumisest. Näiteks: jõusaal, rühmatreeningud, ujumiskursused ja väljakute rendid (nt padel, tennis, sulgpall). Samuti kuuluvad siia alla bowling, piljard ja aktiivsed elamuskeskused.
   • Oluline märkus: maksuvaba on treeningpaiga ja väljaku rent, kuid mitte varustuse rent (nt padelireketi rent).
3. kulutused teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja
   • Selle punkti puhul on oluline, et teenust osutaks vastava kutsetunnistuse või tegevusloaga spetsialist.
4. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
   • Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
   • Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:
     • ei pea Tervisekassa teenuseid piisavaks
     • soovivad kasutada eraraviasutusi
     • vajadusel saavad minna välismaale ravile.

Silmas peab pidama, et:

• 400 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
• 400 eurot on iga töötaja kohta aastas ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 400 euro ulatuses
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Alaealise tööle võtmisel peab tööandja arvestama eelkõige noore vanuse ja õppimiskohustusega. Just nendest sõltub suuresti see, millist tööd alaealine teha tohib ning kui palju ta töötada võib.
Näiteks:

• 15-17-aastane õppimiskohustuslik alaealine võib teha ainult sellist tööd, mille ülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;

• alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist, kõlblust, hariduse omandamist või sotsiaalset arengut;

• õppimiskohustuslik alaealine ei tohi teha ületunnitööd, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega töötada kell 20.00-06.00;

• mitteõppimiskohustuslik 15-17-aastane alaealine ei tohi töötada kell 22.00-06.00.

Kõige rohkem tekitab praktikas küsimusi just see, mitu tundi alaealine töötada tohib. Seepärast olemegi lisanud postituse juurde tabeli, kus on vanusegruppide kaupa välja toodud lubatud tööaeg:
koolipäeval, koolivälisel päeval, koolivaheajal ning igapäevase puhkeaja.

See on teema, kus ainult vanuse vaatamisest ei piisa: sama oluline on ka see, kas noor on töölepingu seaduse mõttes õppimiskohustuslik või mitte