1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
   • See punkt katab kõikvõimalikud võistlused ja liikumisüritused, kus osalemine eeldab piletit või pääset. Näiteks: jooksuüritused, discgolfi võistlused, orienteerumispäevakud, rattamaratonid, suusasõidud ja triatlonid jne.
2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused
   • Siia alla kuulub lõviosa igapäevasest aktiivsusest ja kehalisest taastumisest. Näiteks: jõusaal, rühmatreeningud, ujumiskursused ja väljakute rendid (nt padel, tennis, sulgpall). Samuti kuuluvad siia alla bowling, piljard ja aktiivsed elamuskeskused.
   • Oluline märkus: maksuvaba on treeningpaiga ja väljaku rent, kuid mitte varustuse rent (nt padelireketi rent).
3. kulutused teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja
   • Selle punkti puhul on oluline, et teenust osutaks vastava kutsetunnistuse või tegevusloaga spetsialist.
4. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
   • Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
   • Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:
     • ei pea Tervisekassa teenuseid piisavaks
     • soovivad kasutada eraraviasutusi
     • vajadusel saavad minna välismaale ravile.

Silmas peab pidama, et:

• 400 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
• 400 eurot on iga töötaja kohta aastas ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 400 euro ulatuses
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

The post Tööandja saab hüvitada töötaja tervise- ja spordikulusid 400 eurot aastas maksuvabalt appeared first on .

Alaealise tööle võtmisel peab tööandja arvestama eelkõige noore vanuse ja õppimiskohustusega. Just nendest sõltub suuresti see, millist tööd alaealine teha tohib ning kui palju ta töötada võib.
Näiteks:

• 15-17-aastane õppimiskohustuslik alaealine võib teha ainult sellist tööd, mille ülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;

• alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist, kõlblust, hariduse omandamist või sotsiaalset arengut;

• õppimiskohustuslik alaealine ei tohi teha ületunnitööd, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega töötada kell 20.00-06.00;

• mitteõppimiskohustuslik 15-17-aastane alaealine ei tohi töötada kell 22.00-06.00.

Kõige rohkem tekitab praktikas küsimusi just see, mitu tundi alaealine töötada tohib. Seepärast olemegi lisanud postituse juurde tabeli, kus on vanusegruppide kaupa välja toodud lubatud tööaeg:
koolipäeval, koolivälisel päeval, koolivaheajal ning igapäevase puhkeaja.

See on teema, kus ainult vanuse vaatamisest ei piisa: sama oluline on ka see, kas noor on töölepingu seaduse mõttes õppimiskohustuslik või mitte 

The post Kui kaua võib töötada alaealine? appeared first on .

The post 30. juuni ei ole enam kaugel! appeared first on .

Ulvi Tallo rõõmustas tunnistust üle andes: “Eesti Raamatupidajate Kogul on hea meel anda üle ERK järjekordne tunnustatud raamatupidamisettevõtte tunnistus RT Konsult OÜ’le. Palju õnne!”

Eesti Raamatupidajate Kogu tunnustatud raamatupidamisettevõtte kvaliteedimärgi projektist saab täpsemalt lugeda ERK veebilehelt https://www.erk.ee/

The post Kahekümne teine ERK poolt tunnustatud raamatupidamisettevõte appeared first on .

Riigikokku saadetud eelnõu kohaselt on võimalik alates haiguslehe 61. päevast jätkata töötamist, kusjuures Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Seda eeldusel, et tööandja ise maksab vähemalt 50% senisest töötasust. Kokku aitab see taastada inimese haigeks jäämise eelse sissetuleku.

Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööks vajalikud abivahendid.

The post Pikaajalise haiguse korral töötamine sai valitsuse heakskiidu appeared first on .

Juriidilise isiku tulumaksumääraks kehtestatakse 22/78 (senise 20/80 asemel). Lisaks kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.

Loe lisaks: https://rmp.geenius.ee/maksud/tulumaks/2025-aastal-kehtima-hakkavad-maksuseaduste-muudatused/

The post Alates 2025. aastast muutub dividendide maksustamine ja deklareerimine appeared first on .

Iganädalane puhkeaeg tähendab, et töötaja peab nädalas saama puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse (töötamine graafiku alusel) korral vähemalt 36 tundi järjest.

Seni on olnud graafikuga töötaval töötajal kord seitsme päeva jooksul 36-tunnise iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Nüüd tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 tundi = kokku 47 tundi. Töötundide arv kuus seejuures jääb samaks.

Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Tööinspektsioon kontrollib igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist üldkontrolli käigus ja eraldi järelevalvet ei tee.

Näide: varem lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva teisipäeval kell 22.00 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva neljapäeva hommikul kell 10 (ehk 36 tunni möödudes). Nüüd peab sellele eelnema ka igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt neljapäeval kell 21 (ehk 47 tunni möödudes).

Loe lähemalt siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/graafikuga-tootavate-inimeste-too-ja-puhkeaja-arvestuses-muutus-siseriikliku-oiguse-tolgendus/

The post Graafikuga töötavate inimeste töö- ja puhkeaja arvestuses muutus siseriikliku õiguse tõlgendus appeared first on .

Vaata toodud näiteid siit lehelt: https://rmp.geenius.ee/maksud/kaibemaks/kaheksa-naidet-seoses-kaibemaksumaara-tousuga/.

The post Näited seoses käibemaksumäära tõusuga appeared first on .

1. oktoobrist kehtivad maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, mille kohaselt peab suure ehitusobjekti peatöövõtja tagama objektile sisenevate ja väljuvate inimeste ning nende seal viibimise kestuse registreerimise spetsiaalse kiipkaardi või seda asendava muu lubatud elektroonilise registreerimise vahendiga.

Andmed edastatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta.

Loe täpsemalt siit: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-ehituses

The post Elektrooniline registreerimine ehituses appeared first on .

Jaanuarist 2024 võimaldatakse II sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile.

Loe täpsemalt siit: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kohustusliku-kogumispensioni-makse#muudatused-01012025

The post Kogumispensioni makse määra muudatus alates 1. jaanuarist 2025 appeared first on .